Pea iga artikkel Luulest püüab defineerida seda, kes ta siis tegelikult on. Miks?
Ühest küljest oleme harjunud nähtusi kirjeldama, kategoriseerima, lahterdama ja lihtsustama – nii suudame saavutada näiliselt parema kontrolli oma maailma üle. Teisest küljest püüame mõista, kuidas üks inimene meie seast on tõusnud nii erakordsele tasemele omas valdkonnas. Ehk saame isegi siis niisugused olla.
Ja ometi ei ole kahte ühesugust kirjeldust temast. Arst, imeravitseja, sensitiiv, kirjanik, õpetaja jne. Sellised on mõned levinumad hinnangud. Eks nad kõik ole õiged omas kontekstis. Alljärgnev lugu heidab põgusa pilgu Luule Viilma elule ehk annab see mingi ettekujutuse ka temast endast. Eelkõige on järgnev pühendatud neile, kes alles esimest korda Luulega kohtuvad.
Luule Viilma (1950-2002) lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja praktiseeris pikka aega günekoloogilina alguses Rapla haiglas, hiljem Haapsalus. 1991. aastal lahkus ta nö. riikliku meditsiini süsteemist ja alustas tööd eraviisiliselt naistearstina. Samal aastal puutus Luule esimest korda kokku parapsühholoogiaga, mis ilmselgelt andis tõuke inimese tervise tervikkäsitluse sünnile – haigused on midagi enamat kui senine arstiteadus oli armastanud neid defineerida.
Mõistes haiguste laiemat tähendust ja soovidest ravida inimesi neile haiget tegemata, sündiski mõtteravi õpetus. Esialgu väikese raamatukesena, mis tema patsientidel tuli enne vastuvõttu läbi lugeda, kuid peagi sündis ka esimene Ellujäämise Õpetus, mis sisuliselt sõnastas kogu mõtteravi aluskontseptsiooni.
Kui haigete vool pärast esimest raamatut Luule juurde kasvama hakkas, tõusis ka vajadus liikuda teadmiste jagamisel üldisemalt konkreetsema suunas. Järgnesid uued raamatud Ellujäämise Õpetuses, jälgides Luule juurde jõudnud haigete probleemide arengut ja ka ühiskonnas üldiselt levinud probleeme. Iga järgmine raamat muutus üha konkreetsemaks, detailsemaks ja mõnede jaoks ka valusamaks.
Mida populaarsemaks Ellujäämise Õpetus muutus, seda kõvamaks tõusis kriitikute hääl. Eelduspäraselt tavameditsiini esindajate seas. Avalikult kritiseeriti Luule õpetus- ja ravimeetodeid, tuues näideteks mõningaid üksikuid patsiente, kelle olukord oli halvenenud või oli nende maailmavaade sellise murdumise läbi teinud, et tekkisid konfliktsituatsioonid lähedastega. Loomulikult oli süüdlane see, kes sõnumi tõi ehk siis Luule. Tavaarusaama järgi ei tohtinud ju näpuga haige poole näidata, kelle ohjeldamatud tahtmised parandatud saada olid soovitule vastupidise tulemuse andnud. See avalik vastasseis tavameditsiiniga kulmineerus 1998. aastal Luule arstilitsentsi pikendamata jätmisega. Küllap mõistis Luulegi, et vastasseisu jätkamine röövib lihtsalt energiat, mida oli hoopis tähtsamatele asjadele vaja suunata.
Arvestades, et Ellujäämise Õpetus ilmus ajal, mil Eestis raamatute tiraažid olid kolossaalselt langenud, mõjusid Luule raamatute läbimüüginumbrid eriti silmatorkavalt. Räägiti uuest popkirjanikust. Peagi levisid kuuldused imearstist-kirjanikust ka naabermaadesse. Ellujäämise Õpetused ilmusid vene, läti ja soome keeles. Luule hakkas aga üha tihedamini käima loenguid pidamas ja ravimas Soomes ja Lätis, aga ka Moskvas.
Nähes seda lõppematut vajadust abi järele pühendus Luule üha rohkem ja rohkem kirjutamisele. Kodused nägid teda peamiselt arvuti taga tuliselt uusi ja uusi peatükke vorpimas, justkui tunnetades aja survet oma turjal. Peagi olid tal paralleelselt käsil neljas ja viies Ellujäämise Õpetus ja valmisid ideed järgmiste jaoks. Otseste vastuvõttude arv kahanes, jäid statsionaarsed loengud rahvaülikoolis Tallinnas, loengud Lätis ja vastuvõtud-loengud Soomes.
2001. aasta lõpus poetas ta vestluses, et ta on saavutanud kõik, mis on soovinud. Ja ometi oli tal kõige raskem aeg. Üsna müstilistel asjaoludel lahkus teispoolsusesse üks Luule kolleege ja samuti alternatiivmeditsiini eestvõitlejaid Sirje Gabriel. Samamoodi olid raskekujulisemateks läinud suhted lähedastega, eelkõige oma ema aga ka abikaasa ja lastega. Õpetuse edastamine ja perekond oli ju pandud eri kaalukaussidele.
2002. aasta jaanuar jäi ka Luulele viimase avaliku loengu andmiseks. Tagasiteel Riiast Ikla kandis toimunud raskes autoõnnetuses lahkus Luule siit ilmast.